Oleh: Aldo Jlm

Buat hotu nebe ita rai kleur husi tempu ba tempu sei sai istoria ba jerasaun foun nebe mai, mak hanaran arkivu. Nasaun ida nebe laiha arkivu nia laiha identidade no laiha istoria. Istoria sira nebe ita nia avo beiala sira desde rai doben Timor Leste ne’e iha. Istoria ne’e iha wainhira kolonialista Portugues tama Timor iha tinan 1515 sama nia ain iha Lifau Oekusi, istoria Timor hahu husi neba no rai nia arkivu iha tinan 1700 ba leten mai to’o agora. 

Arkivu Timor Leste ne’e hahu iha tempu Portugues, mai iha tempu Indonesia, no iha tempu Ukun-an hamoris fila fali husi 2002 no to’o iha tinan 2021 muda sai fali ANTL ba Instituto Publiku (IP), atu bele asegura no preserva  dokumentu sira husi tempu kolonial Portugues, Japones, Indonesia, UNAMET-UNTAET to’o mai ukun-an agora. Dokumentu nebe rai iha arkivu ne’e iha tipu rua mak dokumentu rekorente no dokumentu permanente. Arkivu iha Timor Leste mak hanesan, Arkivu Nasional Timor-Leste (ANTL), Arkivu Museu Resistensia Timorense (AMRT), Arkivu post Konflitu (CAVR). Arkivu sira ne’e iha kategoria rua mak arkivu korrente no arkivu vital. Arkivu korente mak dokumentu hirak ne’be moris hela hodi hala’o nia funsaun no Arkivu Vital mak dokumentu sira nebe rai kleur no laiha troka wainhira lakon. Tenik Diretor Geral Sr.Fernando Sousa, wainhira hahu loke formasaun kursu arkivu ne’e, iha salaun administrasaun munisipiu Lautém.

Iha fatin seluk Sekretario Municipio Lautém, Sr.Jacinto da Costa, iha nia intervensaun haktuir katak, sein arkivu nasaun ida nia istoria no identidade laiha. Tan ne’e husu ba jerasaun foun sira atu buka hatene istoria ne’e hodi preserva no rai didiak nune’e oan no beioan sira rai ida ne’e nian, sei konta istoria nebe loos iha future be mai. Ho termu ida katak, “The future are what is doing today not only what is need”, katak “future ne’e hanesan buat ida nebe ita halo ohin la’os buat nebe ita presiza”. Wainhira jerasaun tuan sira ukun rai ida ne’e, halo diak ka halo aat ita rai didiak nu’udar istoria ida iha Arkivu Nacional atu jerasaun foun sira bele hatene istoria loos rai ida ne’e nian.

Wainhira hahu formasaun ne’e, partisipantes sira liu 35, maibe husi nasional presisa deit 30 partisipantes. Nune’e Diretor Rekursu Umanu, Sr.Manuel de Oliveira aviza ba sira katak, se mak simu  konvite nia mak iha direitu atu tuir formasaun ida ne’e. Ikus mai husi partisipantes 35 ne’e diminui no hela deit 31 mak tuir formasaun ne’e to’o remata durante semana ida. To’o tempu exame final (post test) hela deit partisipante nain 29. Nain 2 la marka prezensa, ida husi postu Luro no ida seluk husi SMASA.

Husi rezultadu post test ne’e Rekursu Umanu (SMARU) mak raut tasu, tamba hetan 10 klasifikadus husi 29 partisipantes nebe tuir exame post test, SMARU nain 3 (Bosco,Emilio no Atasya), NGO nain 1 (Olinda), Patrimonio nain 1 (Junior), SMPOT nain 1 (Olivio), PDIM nain 1(Norbertilde), Finansa nain 1 (Franzela), Edukasaun nain 1 (Angelina), no eis APA Iliomar (Luis). Sira na’in 10 ne’e mak representa kolega sira nain 29 ba simu sertifikadu husi oradores sira nia liman rasik, no sira seluk simu hanesan bai-bain.

Durante semana ida hahu husi dia 22-26 de agosto 2022 iha salaun Administrasaun Munispiu Lautém, no hetan materia formasaun Arkivu Corrente no Arkivu Vital husi formadores sira hanesan, Diretor Nasional-ANTL Sr.Nazario Bosco, DG Boaventura da Silva, ho nia staff sira hanesan; Adão Cristovão, Juliana Saldanha no Nelio Mesquita. Formador hirak ne’e fo materia sira kona ba Arkivu corrente no Arkivu Vital ho nia Jestaun de Arkivu, hahu ho pre-test no ikus mai fo pratika kedas no taka ho post-test, no simu sertifikadu. Desde hahu to’o remata hau rasik nu’udar xefi departementu Expediente, Informatika, Protokolu no Arkivu (EIPA) mak sai nu’udar Master of Cerimony (MC), iha formasaun durante semana ida ne’e nian.

Iha momentu enseramentu, representante formandos Sr.Otavio da Costa, hato’o agradesimentu ba formador sira nebe durante semana ida fahe nia matenek ba formandos sira, nebe antes ne’e lahatene saida mak arkivu korrente no arkivu vital ikus mai sai hatene, nune’e nia sujere atu formasaun hanesan ne’e labele para deit iha ne’e, maibe kontinua nafatin ba diretores sira, staff sira nebe seidauk hatene para bele tuir no bele aplika iha sira nia fatin serbisu ida-idak nian.

Secretario Muncipio, Sr.Jacinto da Costa, nu’udar representante Administrador Munisipiu Lautém, iha nia intervensaun haktuir katak, formandus sira tama ho bai-bain maibe sai ho excelente, besi nebe seidauk kadi la kroat maibe imi kadi tiha ona sai kroat durante semana ida nia laran bele uza hodi serbi ba estadu rai ida ne’e nian, tamba matenek ne’e iha fatin hotu-hotu, ida nebe buka mak sei hetan. Mensagen primeiru nebe formandus sira hetan sei atraente no tuir mai ne’e imi rasik mak sei senti. Arkivu ne’e mak istoria loloos ba identidade nasaun ida nian, no arkivu antigu liu mak igreja katoliku nebe ita tenki aprende barak liu husi sira. Arkivu mos bele rai dokumentu baibain, segredu no segredu liu. Liu husi arkivu ne’e mak imi bele asegura didiak istoria Munisipiu Lautém nune’e iha tempu ida ema sei buka hatene Lautém nia istoria loloos. Nune’e imi sei simplifika, moderniza no digitaliza arkivu Timor Leste no liu-liu arkivu Munisipiu Lautém ba futuru oin mai.

Diretor Finansa ANTL,nu’udar representante DG-ANTL haktuir katak, tuir DL.no.04/2017 de 22 de marsu, politika governu nian muda naran ANTL sai fali hanesan Diresaun Geral Arkivu Nasional Timor–Leste. Hahu husi neba mak ANTL kria no buka rasik nia fundu hodi finansia formasaun sira hanesan ne’e, tan ne’e maski barak mak hakarak tuir maibe orsamentu limitadu ne’e mak limita deit ba ema nain 30. Formasaun sira ne’e, halo iha munisipiu 14 nia laran no Munisipiu Lautem mak ikus liu hetan formasaun ida ne’e, hodi fahe deit sistema arkivu atu bele hasae ita nia koinesimentu iha area arkivu nian, no imi hirak nebe sira simu ona formasaun durante semana ida ne’e mak sei transmitador ba sira seluk. No ikus mai em nome ba ekipa ANTL husu deskulpa ba imi hotu se karik iha erro ruma ka atendimentu nebe ladun diak ba imi hotu durante semana ida iha formasaun ne’e. Ikus liu hasai foto hamutuk, kontinua snack no fahe malu ba ida-idak nia uma. 

Ita reza nafatin pra formasaun hanesan ne’e bele mai dala ida tan ba hirak nebe seidauk hetan formasaun ne’e, liu-liu ba diretores no funsionarius kazuais sira atu bele hala’o atendimentu ho diak ba publiku no privadu, hodi kria fatin no arkivu ba dokumentus sira nebe ita soe no rai arbiru iha ita nia fatin serbisu no uma. Ho meius no metodu nebe formadores sira hanorin no fahe ba ita, bele implementa duni iha formandus sira fatin serbisu. Nune’e ita buka dokumentus sira ne’e ho fasil no lais ba atendimentu publiku no privadu nian. 

By Aldo Jlm’22

Edisaun, 260822

(Visited 295 times, 4 visits today)
Avatar photo

By Aldo Jlm

Elemen KPKers-Lospalos,Timor Leste, Penulis, Editor & Kontributor Bengkel Narasi sejak 2021 hingga kini telah menyumbangkan lebih dari 100 tulisan ke BN, berupa cerpen, puisi, opini, dan berita, dari negeri Buaya ke negeri Pancasila, dengan motonya 3S-Santai, Serius dan Sukses. Sebagai penulis, pianis dan guru, selalu bergumul dengan literasi dunia keabadian.

Tinggalkan Balasan

Alamat email Anda tidak akan dipublikasikan. Ruas yang wajib ditandai *

Situs ini menggunakan Akismet untuk mengurangi spam. Pelajari bagaimana data komentar Anda diproses.