Tatika 10 atu mantein ita nia isin saudável nafatin no imune ba ataka husi moras oi-oin.
Se mak hakarak ataka husi moras ida? Klaru katak la’e. Lo’os, iha buat barak mak ita-bo’ot bele halo atu proteje-an. Iha ne’e ita iha maneira balun atu mantein para ita nia isin saudável ne’ebe ita-bo’ot bele halo mesak.
Oinsa sa atu matein saúde para labele fasil hetan moras? Tuir mai iha meius sanulu atu bele tuir mak hanesan:
Han modo tahan matak
Modo tahan matak mak riku liu vitamina sira ne’ebe ajuda atu mantein dieta equilibrada no mantein sistema imunolojiku saudável. Tuir experimentu ida ne’ebe realiza iha kamundongos, han modo tahan criciferos hanesan brokolis, couve-flor no repoilu, bele ajuda atu envia sinais kimikus ba isin ne’ebe aumenta proteina sira iha superfisie selula ne’ebe ita presiza atu sistema imunolojiku funsiona ho maneira otimizada liu. Iha estudu ida ne’e, kamundongos saudável mak labele han modo tahan matak experimenta diminuisaun 70-80% iha proteina superfisie selular nian.
Konsumu vitamina D
Defisiensia vitamina D bele kauza sintomas oinsa ruin nia kresimentu sai defisiente, problema kardiaku no sistema imunolojiku fraku. Hahan ne’ebe kontein fonte vitamina D inklui ema mantolu nian, kogumelu, salmaun, atum no figadu bovinu. Ita-bo’ot mos bele hola suplementu vitamina D ida no hili ida ne’e kontein D3 (colecalciferol), ne’e mak diak atu aumenta nivel vitamina D iha ran. Maibe antes hola suplementu, ita-bo’ot tenki konsulta o nia médiku.
Halo Exerciciu Regular
Mantein ativu hali exersisiu regulares. Ita-bo’ot hahu ho exersisiu kamaan, hanesan la’o. Exersisiu regular ne’e mak bele halo ita-bo’ot fresku no sai krekas. Alein ida ne’e, iha peskiza ida hatudu prova katak exercicio regular bele prevene inflamasaun sira no moras kronika sira, reduz interese no aselera sirkulasaun ran mutin ne’ebe bele kombate moras sira.
Hemu Cha matak
Cha matak iha ligasaun ho saúde nebe diak. Benefisiu ba saúde cha matak bele mos tamba nia antioxidante sira nia nivel aas, hanaran flavonoides. Nune’e, bele hatuun presaun arterial no reduz risku moras kardiovaskular sira. Portantu, bele halo fasil, metodo ida ne’e mantein isin saudável no dala barak halo ona.
Toba sufisiente
Toba sufisiente mak xave ida husi imunidade isin ne’ebe forti. Estudu ida hatudu katak ema ne’ebe toba minimal oras valu kada kalan durante semana ida hatudu katak isin nia imunidade makaas liu atu satan virus no bakteria sira. Enkuantu ida ne’e, ema sira ne’ebe toba menus husi oras 6 kala-kalan hetan inus metin tamba virus kompara ho ema ne’ebe toba oras 7 no liu. Buat ne’e tamba kauza husi sitokin ne’ebe isin husik durante toba kleur. Sitokin mak tipu proteina ida ne’ebe ajuda isin atu kontra infeksaun hodi hasa’e sistema imunidade isin nian.
Jere o nia estres
Estres hatudu ona katak nia bele hafraku sistema imunolojiku, halo ema sira sai fasil atu kona moras. Kortisol ajuda atu kombate moras inflamasaun sira nian. Liberasaun konstante hormoniu iha ema sira ne’ebe sofre estres krôniku realidade bele hamenus kapasidade hormoniu ida ne’e. Ida ne’e bele halo tamba isin hela inflamadu no fasil hetan moras. Portantu, maneira ida atu mantein saúde isin mak kontrola estres. Ita-bo’ot bele tenta halo ioga ou meditasaun atu kontrola ou alivia estres nian.
Sosializa ho ema sira ne’ebe haleu ita
Solidaun ou mesa-mesak ne’e dala barak asosiada hanesan hamosu moras, liu-liu ba ema ne’ebe foin mak diak husi operasaun fuan nian. Estudu ne’ebe publika iha American Psychological Association hatudu katak izolasaun sosial bele hasa’e estres, ne’ebe hamenus resposta imunidade isin nian no kapaz atu kura lalais liu.
Mantein moos/limpeza
Forma seluk atu mantein saúde hijiene pesoal no ambiental. Forma ida ne’e, ita-bo’ot evita ataka moras oi-oin. Iha ne’e maneira balun atu mantein hijiene diak mak:
- Hariis lor-loron.
- Fase liman molok han no prepara aihan no hafoin han.
- Fase liman antes book lente kontaktu ou halo atividade sira seluk ne’ebe koloka nia matan ou ibun iha kontaktu.
- Fase liman iha 20 segundu nian laran no tesi liman kukun sira ne’ebe naruk.
- Taka ibun no inus ho lensu wainhira mear ka fani.
Tenta konsumu probiotiku
Peskiza hatudu katak ema sira ne’ebe sofre estres no hetan probiotiku sente moras tamba tempu mak menus liu.
Evita Alkool
Peskija hatudu katak hemu akool bele sunu mutuk ita nia selula dendritika sira, mak nu’udar komponente importante liu iha sistema imunolojiku. Ho tempu, konsumu beibeik alkool bele aumenta imunidade ema ida nian ba infeksaun bakteria no virus. Peskiza ida ne’ebe publika sai iha Journal Clinical and Vaccine Immunology kompara selula dendritiku no responde sistema imunidade isin iha laho ne’ebe fo alkool ho ida ne’ebe la fo alkool. Alkool mak tahan imunidade iha laho to’o grau oi-oin. Mediku sira dehan katak estudu ajuda ita atu explika tamba vasina ne’e la dun efikaz ba ema sira ho alkoolismu.
Ho maneira 10 iha leten ne’e, ita bele halo tuir para hetan saudável nafatin. Wainhira ita saudável, klamar mos saudável, hodi hala’o ita nia atividade no serbisu loro-loron nian ho diak no susesu.
Fonte: google tips kesehatan
By Aldo Jlm’22
Edisi, 120822